Vaid umbes neljandik Eesti tigudest on silmaga nähtavad, suurem osa jääb nende pisikeste kodade ja varjatud eluviisi tõttu märkamatuks. Kes see ikka topib oma nina sambla sisse või puurondi alla? Suuremad teod, nagu võsa-vööttigu ja kiritigu, on küll tuntud, kuid spetsialistile pakub erilist huvi just see pisikeste seltskond.
Eesti maismaatigude uurijad korjavad tigusid peamiselt kahe
meetodi alusel: ruudumeetod ja sõelameetod.
Mina sain oma teopiiga Tamara endale nõelameetodil.
Tundub olevat väga valus meetod endale teo saamiseks, kuid
tegelikult oli see meeldiv ja rahustav kogemus nii mulle kui ka Tamarale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar