14 juuni 2019

Mul on nii hea meel, et ma sind leidsin :)

Just neid sõnu olen ma kuulnud viimasel ajal juba nii mõnigi kord.
Nii armas :)
Tekib tunne nagu inimene oleks mind kaua ja sihilikult otsinud ja lõpuks leinud.
Mina aga olen siin, Eestimaa Siberis, kogu aeg olemas olnud ja tasapisi omi toimetusi toimetanud. 

Tänane postitus tuleb aga ühest murtud südamest ja ühest muretsevast südamest. 

 Harilik murtudsüda.
                                       Rahvasuus kutsutakse teda ka emasüdameks või südamelilleks. 

Seda postitust kirjutab, aga üks väga muretseva südamega kasuema, 
kes pidi oma lapsukese laskma elama oma elu ja tegema omi tegusid. 

Ma korrutasin kõigile mitu korda päevas:  
"Ei tohi kiinduda, ta läheb meie juurest ära, oma elu elama"
Aga mida ma ise tegin, armusin nagu lollaks sellesse titte. :) 

 See künnivarese beebi sai autolt löögi.
Nokk verd täis ja ripakil. 
Alguses kahtlustasime lõualuu murdu ja see oleks tähendanud eutaneerimist.
Õnneks juba paar tundi pärast minu juurde saabumist hakkas ta nokka liigutama ja jooma.

Järgmisel hommikult sai isegi natukene söödud.
Ja nii, tibusammudega, me terveks saimegi. 
Suuremana järgnesid muidugi juba lennuharjutsed, 
mis mulle päevas mitu rabandust tekitasid :) 

No küll tahaks lennata, 
aga navigeerida ei oska ja maanduda ei oska
 ja kasuema on ka selles suhtes täiesti mõttetu tegelane :)


Eesti Metsloomaühinguga nõu pidades jõudsime järeldusele, et aeg on küps.
Minu varesetitt peab minema iseseisva elu peale.
Vabalt lendav lind on õnnelik lind.


Ütlen ka kohe ära, et mingit loodusliku valiku juttu ma kuulda ei sooviks.
Inimese poolt tekitatud vigastused ei ole looduslik valik! 
Punkt.

Soovime siis Mati/Matildale õnnelikku vareseelu !
Lapsed ikkagi panid talle salaja nime :) 

06 juuni 2019

Ihkan vahel liputada saba

nagu ehtne peni,

pikalt keele välja riputada,

joosta seni

haukudes mõnd putukat või lindu,

kuni märkab

peremeeski minu rõõmsat indu

ja tas mõte tärkab

patsutada soosivalt mu turja.

Poeksin siis ta ligi

tundes uhkust, et ei lähe nurja

elu ometigi.


" Uhkus"
K.Kangur
 Tütre soovil, havi käsul valmis väike vaagen.

Kutsikas on maalitud angoobidega ja kaetud läbipaistva glasuuriga.
Taust kaetud kauni linnusilma glasuuriga. 
Proovisin ja katsetasin, katsetasin ja proovisin, 
kuid angoobi, vesivärvide moodi, voolama ma ei saanud.
Tuli midagi muud välja mõelda ja tulemusega jäin ma ise täita rahule :) 
 Need siiliprossid sõidavad aga õige pea uute omanike juurde neile hääd nõu jagama.
Serviti, ikka serviti :) 

Meil on beebiuudiseid ka!
Maakodu hoovile sõites tuterdas seal ringi neli harakatibu.
Nad on juba pesast välja liuelnud ning teevad maas usinasti lennuharjutusi. 
Üks neist, kõige noorem, kõige lollim, aga kõige ilusam,
põrutas meid nähes peadpidi aiavõrku kinni :)

Aitasin ta õrnalt sealt välja ning lasin teiste juurde.

Sind aga ma palun, ära korja maast linnupoegi ülesse, üldjuhul ei ole nad ohus.
Kui sul on kahtlus, siis enne linnupoja koju tassimist võta palun ühendust Eesti Metsloomaühinguga.
Telefon 5632 2200
E-post info@metsloom.ee

Palun, ära ole lapseröövel !

28 mai 2019

Eestimaa ilusaim öö

Ma ei tea miks, kuid need kased meenutavad mulle just jaaniööd.
Metsa alt leiab juba metsmaasikaid, 
jaanipäevale kohaselt sajab vihma, mis paneb looduse imeliselt lõhnama, 
isased jaanimardikad helendavad öös, otsides endale kaaslasi.
Heinamaad ja metsatukad on udus, 
öisele linnulaulule lisandub külakiikede vaevaline krääksumine. 
Põllulillede õitsemine on täies hoos. 
Ükspäev aga kiskus koledal kombel metsa poole. 
Taevast tuli alla mõnusat uduvihma, 
mets lõhnas kevadiselt,
kägu kukkus , kuid maha ei kukkunudki
 ja üks üliõnnelik koer püüdis end igas loigus ära uputada :)
Ta leiaks vist ka kõrbest veepiisa ülesse :)
Ilusat ilusaimat aega teile !

25 mai 2019

Asjad, mis öödes on


kui öötaevas süttivad tähed
ja pimedus hiilides tõttab
suurräti ümber ma võtan
ja välja hulkuma lähen
 ma kohtan huntide silmi
mind riivab öölinnu lend
nii hästi ma tunnen end
kuid ei tea kas unes või ilmsi


 öö lõhnab niiskelt ja udu
rõskeks muudab mu juuksed
ja eemalt kostaks kui nuukseid
sealt kus on rabade kodu


    sealt kus on tumedad väljad
ja asjad mis öödes on
mu varvastel roomavad nälkjad
ja peos on beebikärnkonn


Libahuntlik
Anneli Lamp*

Nii juhtub, kui inspiratsioon on oma koduõuel :) 

*Anneli Lamp on Virumaa tuntud poetess, kirjanik ja pedagoog, 
kelle sulest on ilmunud mitu, hingematvalt ilusate luuletustega, raamatut.

23 mai 2019

Palun mulle üks murtud süda :)

Aga palun! Kasvõi kaks. 
Taluõuede pilgupüüdjad, nii kodused ja nii ilusad. 
Tegelikult on hästi põnev püüda klaasile saada erinevaid lilli. 
Igal oma tegu ja nägu, värv ja kuju.
Klaas pole sellise ilu imiteerimiseks just kõige kergem materjal, 
                                                                 kuid alati tasub proovida.
No lumikellukesed on küll kindla peale välja minek. 
Kui ahi üllatusi ei paku, siis nendega alt minna ei saa. 
Piibeleht. 
No jah, kes näeb sarnasust, kes mitte.
Klaas on nende õite jaoks ikkagi liiga jäik, kui just hiiglaslikke õisi ei tee.
Oh, seda klaasi ja tema jonnakust. 
Kuidas edukalt oma käkke varjata.
Peida nad lepatriinu alla :P

20 mai 2019

Loovtöö, ellujääjad ja Stayin Alive.

Kui minu LiisuKiisul tuli teha valik, milline saab olema tema 8. klassi loovtöö teema, 
siis pikka mõtlemist ei olnud.
Klaasinuga on ta ennegi käes hoidnud ja teema talle tuttav.
Inspiratsiooni ei tulnud samuti kaugelt otsida.
Alates ajast, kui sidusin ennast Eesti Metsloomaühinguga 
oleme silma peal hoidnud ka Orav Kribu tegemistel. 
Imelised inimesed!
Sealt ka teemavalik :) 
 Mulle nii meeldib jälgida, kui tüdruk midagi oma kätega teeb. 
Vasakukäelised on ikka hoopis teist moodi :) :) 
 Umbes 10 % inimkonnast on vasakukäelised, 
samas aga 50 % kõigist kassidest on vasakukäpalised :) 
 Tüdruku, vasaku käe tegemiste, jälgimise kõrvalt jõudsin ka mina üht-teist valmis. 
Pisike siilipross :)
 Tänaseks päevaks on rõõm loometööst ammu kustunud. 
Kui veel paar päeva tagasi kostus majas kahe lapse köhimist, siis nüüd on mul kodus kolm tõbist.
Ja vetsupaberit kulub tonnide viisi :) 
 Aga me jääme ellu, ennegi jäädud :) 
Peale meie avastasin ma veel ühe ellujääja.
Kui ma nüüd ta maja seinast välja sikutan,
 kas siis laguneb meie armas kodu nagu kaardimajake.
Ma igaks juhuks ei proovi.

Ja nüüd mul kummitab: 
Muideks, parameedikud soovitavad, 
et kui tekib vajadus inimesele kunstlikku hingamist teha, 
siis oleks hea panna taustamuusikaks  just see laul.

Selle laulu tempo läheb kokku kiirusega, millega tuleks elustamisel teha südamemassaaži. 

Olge terved!

PS! Metsloomaühingu Facebooki lehelt leiate ka viited, kuidas nende tegemisi toetada saab. 

17 mai 2019

Ühe klaasi kaks nägu.

Ma ei viitsi ja ma ei taha ja üleüldse on kõik paha.
Sellise hala saatel lõpetasin ma oma viienda unenäopüüdja. 

Pakkisin oma tumesinise kullakese turvaliselt ära  ja saatsin Harjumaa poole teele.
Kodus ootas mind lõputult pikk nimekiri asjadest, mida ma veel teha tahaksin.
Sukeldusin rõõmsalt oma klaasikasti, et teha midagi uut ja teistsugust.

Arvake ära, mida ma tegema hakkasin?
Jep, unenäopüüdjat :) 
Seekordne unenäopüüdja pole aga päris tavaline.
Nimelt on tal kaks nägu.
Antud juhul kasutasin ma iriseeritud klaasi.
Tegemist on klaasiga, mis ühelt poolt on ühevärviline,
kuid teine pool meenutab vette valatud õli.
Erineva nurga alt vaadates sillerdab klaas õrnades vikerkaarevärvides.
Ühesõnaga, palju blingi :)
 Üleval valge pool klaasist.
All iriseeritud pool.
Minu esimene kohtumine temaga polnud just kõige meeldivam.
Ta ei meeldinud mulle kohe üldse.
Valmistööd vaadates tõdesin taas, et ei tasu ikka esimese hooga midagi maha kanda.
Alati tuleb anda teine võimalus, nii asjadele, kui ka inimestele. 

06 mai 2019

Kõige jubedam tegevus on ootamine.

Garaaži vahet jooksin lugematuid kordi,
miks ometi peab see temperatuur nii aeglaselt langema.
Täielik piin.

Ahjukaane avamine oli aga selline eriti pidulik, nagu avaks kullapaja kaant kohe:)
Rivistasin terve pere ahju äärde ülesse,
mõnda, kes minu vaimustust eriti ei jaganud,
 tuli kohe jõuga sundida :) :) :)

Juhuuu, minu saviurka esimene glasuuripõletus!

Varesed,  vol 3 vist juba: 
 Valisin suhteliselt lollikindla tehnika.
Must ja valge angoob ning läbipaistev glasuur. 

 Kui nüüd nokkida,
siis valge angoobi asemel oleksin pidanud kasutama valget glasuurialust värvi.
Tulemus oleks natukene ilusam jäänud.
 Aitäh Eva , et mind glasuurivalamise usku pöörasid :)


 
Ülejäägist, mida ei saa ju ometi raisku lasta, valmis väike munahoidja.
Meiu Münt /kunstitegu, lubasin Sulle teada anda, kuidas meil läheb!
Väga hästi ja suur, suur tänu Sulle!!!

05 mai 2019

Öised seiklused ja hiirekõrvul kased.

On öö, mina korjan, oma unenäos, sõiduteelt siniseid ja kollaseid vihmausse
 ja püüan meeleheitlikult neid ühele nälginud kärnkonnale suhu toppida. 
Kärnkonn jõllitab mind oma punnis silmadega nagu tahaks öelda: 
"Inimeseloom, jäta mind ükskord juba rahule!"

Minu unenäod ei ole tavaliselt värvilised, seega ärgates tegin ma ainuvõimaliku järelduse,
võtan endale paar päeva ja siniste, kollaste unenäopüüdjate asemel teen midagi muud. 

Mai on ju lehekuu.
Kask on juba ammu hiirekõrvul ja eks ma temalt inspiratsiooni saingi. 


Ükspäev aga täiendasin taas oma hobuseraudade varu.
Tellisin erineva suurusega raudu, igast sordist kolm tükki.
Mõne aja pärast kirjutab mulle e-poe omanik ja palub täpsustada, 
kas ma olen ikka kindel, 
et soovin kolme hobuserauda. 
Hobusel ju teadupärast neli jalga all. 
Ma juba ammu kahtlustan, et nad peavad mind natukene opakaks, 
sest ükskord helistasin ma neile ja küsisin, 
et millised hobuserauad nende valikus laua peal püsti seisavad. :) :) 
Teisel pool telefoni oli kahtlaselt pikalt vaikne. 
No mis sa hädaga ikka teed :)