13 september 2019

Vanapagana õmblusnõel.

Õpetussõnad valelikele.
Ära valeta, 
ära mõtle asju välja 
ja ära levita kuulujutte,
vanakuradi õmblusnõel nõelub sul unepealt suu kinni 
ja siis on ka tõe rääkimine sinu jaoks võimatu. 



Urmas Tartes ja Jaak Põder on kokku pannud imelise raamatu nimega "Legendiloomad".
Minu Mürtsu lapsepõlvelemmik.

06 august 2019

Õnnelikud.

Eks neid orhideesid ole aastate jooksul kingitud ja ise ostetud.
Kasvatatud ikka lootuses, et peale esimest õitsemist näitab veel oma õiteilu.
Tutkit brat :) 
Mina neid iludusi varasemalt õitsema saanud ei ole
ja seda ajani, kui ma lillepotid elutoast kööki tõstsin.
Ja siis läks lahti, koht neile sobis ja nüüd on õisi rohkem kui küll.
Klaasi sisse on neid aga natukene keeruline saada. 
Proovisin küll nii ja naa pidi, sättisin ja katsetasin mitmet moodi.
No ütleme nii, et peaaegu :) 

Targemad teada rääkida, et orhideed olevat väga teraapilised taimed ja loovad kodus hea aura.
Õitsev orhidee on õnnelik orhidee :) 
Mul on kodus peale õnneliku orhidee veel üks õnnelik.
Peale väsitavat metsamaratoni diivanil iluund tegev koer on õnnelik koer :) 
Palju õnnelikke teie kodudesse :) 

29 juuli 2019

Loomekriisi tulemused.

Tuhat asja vajavad tegemist, kuid mina istun laua taga ja kritseldan. 
Tahaks ju joonistada loomi ja libikaid, imeilusat Eestmaa loodust , puid, taevast, merd.
No ei oska.
Paberile ilmuvad vaid lilled, ei midagi rohkemat.
Võtan siis oma visandid eeskujuks ja püüan nad klaasi sisse panna.

Mis lilledega tegu on, pole mul õrna aimugi.
Pakkumised on teretulnud :) 





27 juuli 2019

Nagu elu,

kord maasikamagus, kord pihlakakibe.


Ma pole siia nii ammu jõudnud :(
Vabanduseks saan tuua vaid need viis Eesti Metsloomaühingu hoole all olevat nunnut.
Piiritajad on lihsalt imelised :) 
 Kaks on juba suuremad, kolmas tillum. 
Kuna nad on putuktoidulised ja nende sulestik peab olema ideaalselt puhas,
 siis tööd ja vaeva on nendega palju. 
Tänutäheks kuulan aga 24/7 nende siristamist.
 Tema siin on aga Härra Tikker. 
Ta tuli, võitis kohe mu südame oma leebe loomuga ja läks,
 arsti  abiga, vikerkaare taha oma siili asju seal edasi toimetama.
 Röntgen näitas vaagnaluu murdu ja teda kahjuks päästa ei saanud. 
 Paar päeva hiljem koputas minu uksele perekonnata jäänud imeväike Ruudi.
Hea tervise juures, hea isuga, kohutava iseloomuga :) 
Meist ei saa sõpru, 
sest suuremaks kasvades peab ta oma teed minema ja looduses ise hakkama saama.
Jah, ja nii ongi, kord maasikamagus, kord pihlakakibe. 

03 juuli 2019

Peaaegu tagasi :)

Vihm tõi tegutsemistahte tagasi.
Juba eile käisin garaažiteraapias. 
Nii mõnus oli. 
Mulle meeldib vihma monotoonne sabin garaaži plekk-katusel,
noa kriipiv heli, kui see klaasile jooni veab ja
 lihvimismasina jõuline hääl, mis klaasile oma õige kuju annab.

Kuna minu keraamikaahjul on ka klaasisulatuse programm, siis otsustasin ka tema ära proovida.
Hetkel on asjad veel ahjus ja piiluma saab minna alles õhtu poole. 

Täna aga näitan viimaseid juunikuu töid.

Iirised.
"Pilved, 
igat värvi pilved näivad olevat kokku sulanud üheks suureks iiriseks läänekaares, 
seal, kus päike ühineb möödunud igavikuga."
/ Byron /
Teise tööga sattusin aga otsapidi varasügisesse.
Jõhvikapärg.
Jep, pooltooreste jõhvikatega jõhvikapärg :) 
Või on nad hoopistükkis albiinojõhvikad, kes seda teab :P 
Samas, ei ole mul ka selle vastu midagi, kui keegi neid marju lumimarjadeks peab, 
või üldse neile mingi oma nime välja mõtleb  :) 
Vahepeal toimus ka üks huvitav kohtumine. 
Sellist pontsaka keha ja jõuliste tundlatega liblikalist nägin mina esimest korda. 
Targad loodusesõbrad aitasid mul liiki tuvastada ja tuli välja, 
et tegemist on vesikireslasega.


Ilusat juulit kõigile!
Ja las kallab, vihma oli vaja.
Küll see päike ja soojus veel tagasi tulevad :) 

22 juuni 2019

Imeilusat suve algust kõigile!!

Mina panen oma moonikübara pähe 
ja kavatsen nüüd natukest aega proovida seda mittemidagi tegemist.
Seda loomulikul juhul, kui lastakse :) 
Kohtume siis, kui loomekriis möödas!

16 juuni 2019

Suu laulab, süda muretseb.

Kui ma selle tellimuse sain ja seda ka õhinaga tegema hakkasin, 
siis mõtlesin, et huvitav, kellele küll selline kingitus läheb.
Kes on see inimene? 
Äkki hakkab see anatoomiline süda rippuma ühe kirurgi kabineti aknal 
või läheb ta hoopis kingituseks kooli lõpetanud meditsiinitudengile.
                                                                 Igal juhul jube põnev!
Olles selle postituse pildid üles laadinud, 
ise uue omaniku isikut ette kujutades,
sain ma telefonikõne: 
" Palun tule. "

Ja juba pool tundi hiljem olin ma erakorralise meditsiini osakonnas.
Kummaline kokkusattumus.
Ei tohi enam nii intensiivselt arstide peale mõelda. 

14 juuni 2019

Mul on nii hea meel, et ma sind leidsin :)

Just neid sõnu olen ma kuulnud viimasel ajal juba nii mõnigi kord.
Nii armas :)
Tekib tunne nagu inimene oleks mind kaua ja sihilikult otsinud ja lõpuks leinud.
Mina aga olen siin, Eestimaa Siberis, kogu aeg olemas olnud ja tasapisi omi toimetusi toimetanud. 

Tänane postitus tuleb aga ühest murtud südamest ja ühest muretsevast südamest. 

 Harilik murtudsüda.
                                       Rahvasuus kutsutakse teda ka emasüdameks või südamelilleks. 

Seda postitust kirjutab, aga üks väga muretseva südamega kasuema, 
kes pidi oma lapsukese laskma elama oma elu ja tegema omi tegusid. 

Ma korrutasin kõigile mitu korda päevas:  
"Ei tohi kiinduda, ta läheb meie juurest ära, oma elu elama"
Aga mida ma ise tegin, armusin nagu lollaks sellesse titte. :) 

 See künnivarese beebi sai autolt löögi.
Nokk verd täis ja ripakil. 
Alguses kahtlustasime lõualuu murdu ja see oleks tähendanud eutaneerimist.
Õnneks juba paar tundi pärast minu juurde saabumist hakkas ta nokka liigutama ja jooma.

Järgmisel hommikult sai isegi natukene söödud.
Ja nii, tibusammudega, me terveks saimegi. 
Suuremana järgnesid muidugi juba lennuharjutsed, 
mis mulle päevas mitu rabandust tekitasid :) 

No küll tahaks lennata, 
aga navigeerida ei oska ja maanduda ei oska
 ja kasuema on ka selles suhtes täiesti mõttetu tegelane :)


Eesti Metsloomaühinguga nõu pidades jõudsime järeldusele, et aeg on küps.
Minu varesetitt peab minema iseseisva elu peale.
Vabalt lendav lind on õnnelik lind.


Ütlen ka kohe ära, et mingit loodusliku valiku juttu ma kuulda ei sooviks.
Inimese poolt tekitatud vigastused ei ole looduslik valik! 
Punkt.

Soovime siis Mati/Matildale õnnelikku vareseelu !
Lapsed ikkagi panid talle salaja nime :) 

06 juuni 2019

Ihkan vahel liputada saba

nagu ehtne peni,

pikalt keele välja riputada,

joosta seni

haukudes mõnd putukat või lindu,

kuni märkab

peremeeski minu rõõmsat indu

ja tas mõte tärkab

patsutada soosivalt mu turja.

Poeksin siis ta ligi

tundes uhkust, et ei lähe nurja

elu ometigi.


" Uhkus"
K.Kangur
 Tütre soovil, havi käsul valmis väike vaagen.

Kutsikas on maalitud angoobidega ja kaetud läbipaistva glasuuriga.
Taust kaetud kauni linnusilma glasuuriga. 
Proovisin ja katsetasin, katsetasin ja proovisin, 
kuid angoobi, vesivärvide moodi, voolama ma ei saanud.
Tuli midagi muud välja mõelda ja tulemusega jäin ma ise täita rahule :) 
 Need siiliprossid sõidavad aga õige pea uute omanike juurde neile hääd nõu jagama.
Serviti, ikka serviti :) 

Meil on beebiuudiseid ka!
Maakodu hoovile sõites tuterdas seal ringi neli harakatibu.
Nad on juba pesast välja liuelnud ning teevad maas usinasti lennuharjutusi. 
Üks neist, kõige noorem, kõige lollim, aga kõige ilusam,
põrutas meid nähes peadpidi aiavõrku kinni :)

Aitasin ta õrnalt sealt välja ning lasin teiste juurde.

Sind aga ma palun, ära korja maast linnupoegi ülesse, üldjuhul ei ole nad ohus.
Kui sul on kahtlus, siis enne linnupoja koju tassimist võta palun ühendust Eesti Metsloomaühinguga.
Telefon 5632 2200
E-post info@metsloom.ee

Palun, ära ole lapseröövel !

28 mai 2019

Eestimaa ilusaim öö

Ma ei tea miks, kuid need kased meenutavad mulle just jaaniööd.
Metsa alt leiab juba metsmaasikaid, 
jaanipäevale kohaselt sajab vihma, mis paneb looduse imeliselt lõhnama, 
isased jaanimardikad helendavad öös, otsides endale kaaslasi.
Heinamaad ja metsatukad on udus, 
öisele linnulaulule lisandub külakiikede vaevaline krääksumine. 
Põllulillede õitsemine on täies hoos. 
Ükspäev aga kiskus koledal kombel metsa poole. 
Taevast tuli alla mõnusat uduvihma, 
mets lõhnas kevadiselt,
kägu kukkus , kuid maha ei kukkunudki
 ja üks üliõnnelik koer püüdis end igas loigus ära uputada :)
Ta leiaks vist ka kõrbest veepiisa ülesse :)
Ilusat ilusaimat aega teile !

25 mai 2019

Asjad, mis öödes on


kui öötaevas süttivad tähed
ja pimedus hiilides tõttab
suurräti ümber ma võtan
ja välja hulkuma lähen
 ma kohtan huntide silmi
mind riivab öölinnu lend
nii hästi ma tunnen end
kuid ei tea kas unes või ilmsi


 öö lõhnab niiskelt ja udu
rõskeks muudab mu juuksed
ja eemalt kostaks kui nuukseid
sealt kus on rabade kodu


    sealt kus on tumedad väljad
ja asjad mis öödes on
mu varvastel roomavad nälkjad
ja peos on beebikärnkonn


Libahuntlik
Anneli Lamp*

Nii juhtub, kui inspiratsioon on oma koduõuel :) 

*Anneli Lamp on Virumaa tuntud poetess, kirjanik ja pedagoog, 
kelle sulest on ilmunud mitu, hingematvalt ilusate luuletustega, raamatut.

23 mai 2019

Palun mulle üks murtud süda :)

Aga palun! Kasvõi kaks. 
Taluõuede pilgupüüdjad, nii kodused ja nii ilusad. 
Tegelikult on hästi põnev püüda klaasile saada erinevaid lilli. 
Igal oma tegu ja nägu, värv ja kuju.
Klaas pole sellise ilu imiteerimiseks just kõige kergem materjal, 
                                                                 kuid alati tasub proovida.
No lumikellukesed on küll kindla peale välja minek. 
Kui ahi üllatusi ei paku, siis nendega alt minna ei saa. 
Piibeleht. 
No jah, kes näeb sarnasust, kes mitte.
Klaas on nende õite jaoks ikkagi liiga jäik, kui just hiiglaslikke õisi ei tee.
Oh, seda klaasi ja tema jonnakust. 
Kuidas edukalt oma käkke varjata.
Peida nad lepatriinu alla :P