27 juuli 2019

Nagu elu,

kord maasikamagus, kord pihlakakibe.


Ma pole siia nii ammu jõudnud :(
Vabanduseks saan tuua vaid need viis Eesti Metsloomaühingu hoole all olevat nunnut.
Piiritajad on lihsalt imelised :) 
 Kaks on juba suuremad, kolmas tillum. 
Kuna nad on putuktoidulised ja nende sulestik peab olema ideaalselt puhas,
 siis tööd ja vaeva on nendega palju. 
Tänutäheks kuulan aga 24/7 nende siristamist.
 Tema siin on aga Härra Tikker. 
Ta tuli, võitis kohe mu südame oma leebe loomuga ja läks,
 arsti  abiga, vikerkaare taha oma siili asju seal edasi toimetama.
 Röntgen näitas vaagnaluu murdu ja teda kahjuks päästa ei saanud. 
 Paar päeva hiljem koputas minu uksele perekonnata jäänud imeväike Ruudi.
Hea tervise juures, hea isuga, kohutava iseloomuga :) 
Meist ei saa sõpru, 
sest suuremaks kasvades peab ta oma teed minema ja looduses ise hakkama saama.
Jah, ja nii ongi, kord maasikamagus, kord pihlakakibe. 

7 kommentaari:

evegr ütles ...

Sa oskad ka kõik asjad klaasi valada, väga kaunid. Jõudu ka kasuemmele laste kasvatamisel!

MO isetegemised ütles ...

Suur tänu Eve!!

Malle ütles ...

Nii ilusad maasikad ja pihlakad! Ja kasvandikud on toredad!

MO isetegemised ütles ...

Aitäh Malle!

Ennike ütles ...

Imeline! Aitäh, et hoolid ja aitad!!!

MO isetegemised ütles ...

Aitäh Ennike :)

HõbeValge ütles ...

Maasikad klaasil on nii ilusad ja pihlakakobar samamoodi. Ja Sina oled eriliselt imeline, et sedasi märkad, abistad ja hoiad! Soojad tervitused Sulle! :)