Mõtlesin, et annan oma põngerjatele lugeda ( nii üldharivad mõttes ) , nemad seda aega vist eriti ei mäleta. Pole nad kokku puutunud ei usu ega ka eluga suht ekstreemsetes oludes.
Nende kommentaarid avaldan hiljem :)
Ma ei ole usklik. Tegelikult valetan, olen küll. Iga inimene usub midagi, kedagi. Mina usun käbisid ja kände, lilli ja liblikaid. Mul on väga raske mõista sügavalt usklikke inimesi, olgu nad siis, mis tahes usku. Minu arust on see puhas ja kellegi jaoks väga kasulik äri ja ajupesu.
Aga see selleks. Igal inimesel on õigus olla just selline nagu ta olla soovib.
Raamatu üks läbiv teema oli ka taimetoit. Kui hea kokk peab olema, et aastast aastasse pakkuda oma perele nii ühekülgset ( minuarust ) toitu ja milline fantaasia peab olema! Kapsas ja nõgesed, kartulid ja kõrvitsad ja nii päevast päeva.
Mulle meeldisid väga Arbo kirjutatud osad. Tema tunded ja mõtted olid sellised õiged. Ta tundub olevat mees,kellel on süda õige koha peal.
Ja lõpetuseks: tahame või mitte, püüame või mitte, oleme me kõik ühesugused.
Olgu meie usk milline tahes, olgu meie ühiskondlik staatus milline tahes, olgu meie haridus/haritus milline tahes: elame, hingame ja sureme me kõik ühte moodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar