Ma pole pikemalt rääkinudki meie maja blondiinist.
Dalmaatsia koer nimega Dora.
Dora on Turaselli jänese ja blondiini ( selle sõna kõige halvemas mõttes) segu.
Kui ta juhuslikult ei maga siis on tema peamiseks tegevuseks nn paadi otsimine.
Teate ju küll: `` Kõige tähtsam on leida paat!``
Sellist uudishimu pole mina ühegi looma puhul näinud.
Veel tegeleb ta ööpäevaringselt jälitustegevusega, mis on tema puhul kõige tüütum.
Vahet pole kas ma istun vetsus poti peal, koorin köögis kartuleid või panen elutoa riiulit kokku on
sabarakk alati kõrval.
Mainimist on väärt ka 24/7 karvaajamine ning
dalmaatsia koerte seas küllaltki levinud toiduallergia.
Vaatamata kõigele ei vahetaks ma teda mitte kellegi vastu,
sest ta on ikka nii armsalt totakas, nii pööraselt pöörane ja nii tüütult tüütu.
Kõikide oma kiiksude ja mõneti isegi mõnele diagnoosile vastava käitumisega
sobib ta meie perre ideaalselt.
Häid hulle mahub palju ühte lauta!
sest ta on ikka nii armsalt totakas, nii pööraselt pöörane ja nii tüütult tüütu.
Kõikide oma kiiksude ja mõneti isegi mõnele diagnoosile vastava käitumisega
sobib ta meie perre ideaalselt.
Häid hulle mahub palju ühte lauta!
Tegelikult peaks see pilt minema meie teisse blogisse ( http://pildistameelu.blogspot.com.ee/ ) , kuid kuna see haakub hästi Pisarakese tegemistega siis las see jääda.
Nimelt proovis Pisarake meie Dora klaasile jäädvustada.
Enne ahju minekut nägi täpiline päris kandiline välja:
Pärast kuumavanne on pilt hoopis teine.
Pole paha ühe 13-aastase tüdruku kohta!
Tubli!
No ja mida meie blondiin Aasta Sõbra tiitlist arvab on näha tema näoilmest!
Vorsti ei olegi vä?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar