Jalutuskäigud sinises.

Selline olin mina, oma vanima poja nägemuses, 10 aastat tagasi.

Hetkel saan öelda, et vanus on mulle vaid kasuks tulnud :)

Kui pole just krõbekülm, siis ma tavaliselt mütsi ei kanna. 

Mul on lihtsalt nii totakad juuksed, et kui ma mütsi peast võtan siis on,
 vastavalt juuste puhtuse astmele, kaks võimalust, 

kas juuksed seisavad püsti nagu Einsteinil 

või on pead ligi surutud nagu Hercule Poirot´l. 

Samas peale õhtusi jalutuskäike koeraga on  mul suva, millised mu juuksed välja näevad, 

sest peale minu pere ei näe seda jubedust, mis mütsi alt välja tuleb, mitte keegi. 

Seega riietun sel ajal  ikka n-ö eakohaselt - soojalt ja turvaliselt ja sel talvel siis siniselt. 

 Kinnastega on samuti kehvad lood. Neid mul polegi.
Hommikuti, kui autorool jääkülm on, siis kasutan kätiseid.
Vähemalt peopesad on soojas, kuigi külmetama kipuvad just näpuotsad.