07 november 2017

Rahast ja sellest, kuidas mulle ``liiga`` tehti.

Ma hakkan nüüd raha koguma!
Neid sõnu kuulen ma vähemalt korra kuus.
Alati on keegi, kes kogub.
Vanem poiss on mul juba ammu oma raha peal.
Kahel väiksemal on kogumishoiused pangas olemas,
kuid pangakaarti ma neile teinud ei ole ja lähiajal ei tee ka.
Minu arust on laste puhul rahaga nii,
et kui see on kaardil muutub ta lapse jaoks kuidagi ebamääraseks.
No ongi nii, et piik,piiks ja raha tuleb.
Sama on poes kaardiga maksmisel.

Teine asi on näha, kuidas riiulil seisev rahakassa kohutavalt aeglaselt täitub
ja samas võib ülihelikiirusel tühjeneda.
Sent sendi haaval raha kogumine, sentide lugemine ja arvestamine,
kaalumine, kas soovitud asi on raha raiskamist väärt,
need on õppetunnid, mis on minu meelest vajalikud. 
Ma ei väida, et pangas oleva rahaga samuti ei peaks toimima,
kuid raha käes hoides on see lapsele kuidagi reaalsem ja arusaadavam.
Äkki olen lihtsalt mina selline vanamoeline, aga nii tundub mulle õigem.

Rahakassade idee tekkis mul Sõbralt Sõbrale poes, kus jäid mulle näppu kolm Disney suveniirpalli.
Ma tean neid tegelasi küll, kuid ei suuda meenutada millisest multikast.

Rahakassad tulid sellised kolearmsad.
 Igal juhul lahedamad kui poe hoiupõrsad.




Endaga rahul olles, et minu rahakassad nii lahedad välja tulid,
et isegi Mürtsule meeldisid, asusin süüa tegema.
Teisest toast kostus Tuberkuloitede `` Lilleke rohus``
No vägisi võttis jala tatsuma.
Kööki tulnud Mürts vaatab mind haletsevalt ja ütleb:
`` Emme, palun ära enam tantsi. Kui sa klubis niimoodi tantsiksid siis kõik mehed põgeneksid ära. ``
Peale väikest mõttepausi lisab: `` Isa vist ei põgeneks. Aga tal ongi halb maitse`` :)

Oi, kuidas mulle see poiss meeldib.
Ta suudab alati mind südamest naerma ajada, kui ta mind just südamest välja ei vihasta :)

Kommentaare ei ole: