07 jaanuar 2018

Ja kuigi teda püüti kodustada, jääb talle lõpuni ta kassiseloom. / Doris Kareva /

Kassid ei ole kohe üldse minu loomad. 
Väga kummaline, sest ma olen ise tiigri aastal sündinud lõvi. 
Igasuguseid horoskoope ja ennustusi ma ei usu, 
kuid tähemärkide üldiseloomustus peab paljuski paika.

Leidsin interneti avarustest sellise humoorika iseloomustuse:
No minu pesakonda kirjeldab see päris hästi.
Meil on peres kolm lõvi, vähk ja kaalud :P

Aga kasside juurde tagasi.
Kolme lõvi kõrval ma veel ühte iseteadlikku tegelast küll ei taluks.
Seilasime, teame :)  
Samas on nad ilusad, miks muidu need tegelased minu töödesse trügivad.

Tegelikult sai ka selle kassi idee alguse minu eelmise postituse veinipudelitest.
Vaasi sisemus on kaetud läbipaistva glasuuriga.
Välimisel poolel kasutasin Botz Mistral glasuuri.
Kassi näol ja krael olevad laigud on ükshaaval paika sätitud.

Mis mulle savi juures meeldib, on see, et temaga saab rohkem mängida kui klaasiga.
Venita ja vooli kuidas soovid.
Aga klaas on ikkagi lahedam :P 

Kommentaare ei ole: