17 mai 2019

Ühe klaasi kaks nägu.

Ma ei viitsi ja ma ei taha ja üleüldse on kõik paha.
Sellise hala saatel lõpetasin ma oma viienda unenäopüüdja. 

Pakkisin oma tumesinise kullakese turvaliselt ära  ja saatsin Harjumaa poole teele.
Kodus ootas mind lõputult pikk nimekiri asjadest, mida ma veel teha tahaksin.
Sukeldusin rõõmsalt oma klaasikasti, et teha midagi uut ja teistsugust.

Arvake ära, mida ma tegema hakkasin?
Jep, unenäopüüdjat :) 
Seekordne unenäopüüdja pole aga päris tavaline.
Nimelt on tal kaks nägu.
Antud juhul kasutasin ma iriseeritud klaasi.
Tegemist on klaasiga, mis ühelt poolt on ühevärviline,
kuid teine pool meenutab vette valatud õli.
Erineva nurga alt vaadates sillerdab klaas õrnades vikerkaarevärvides.
Ühesõnaga, palju blingi :)
 Üleval valge pool klaasist.
All iriseeritud pool.
Minu esimene kohtumine temaga polnud just kõige meeldivam.
Ta ei meeldinud mulle kohe üldse.
Valmistööd vaadates tõdesin taas, et ei tasu ikka esimese hooga midagi maha kanda.
Alati tuleb anda teine võimalus, nii asjadele, kui ka inimestele. 

2 kommentaari:

evegr ütles ...

Oh mis kaunid, keerulised sõnad! Oma esimese tööpäeva lõpuks suutsin haigeks jääda ja ei suuda süveneda, aga ilus on ikkagi. Homme tuleb teine päev.

MO isetegemised ütles ...

Aitäh Eve! Palju palju õnne uuel töökohal, loodan, et see pakub sulle palju naudingut ja , et jääks üle ka aega paberitööga tegeleda :)