ja muidugi Pisarakesele ka!
Minu vapper vasakukäeline lõikas klaasi nagu vana mees.
Lihvis nagu oleks teinud seda juba sünnist saati.
Olime grupis ainukesed eestlased.
Juhendaja tundis küll pidevalt muret, kas Pisarake ikka saab aru, kuid kõik sai ilusti minu poolt tõlgitud talle arusaadavasse keelde.
Enne minekut harjutasime veel `` добрый день `` ütlemist.
No tuleb ikka väga raskelt see vene keel.
Pisarake arvas, et piisab kui öelda привет, kuid tere päevast on minu arvates viisakam, eriti kui kohtud inimestega esimest korda.
Vastuvõtt oli äärmiselt sõbralik ja kuna Pisarakesele ( mulle ka ) väga-väga meeldis, siis ootame juba uut töötuba.
Töötubadega saab tutvust teha SIIN
Aga siin ta on ! Pisarakese õunake :
Leinakase leinakask:
Ja jätkuvalt ei mahu mulle pähe, miks ma peaksin sõitma teise linna või valda, et koos lapsega midagi põnevat ja loomingulist teha.
Aga siin ta on ! Pisarakese õunake :
Leinakase leinakask:
Ja jätkuvalt ei mahu mulle pähe, miks ma peaksin sõitma teise linna või valda, et koos lapsega midagi põnevat ja loomingulist teha.
Tõesti, Jõhvis ( kes muideks kannab uhket maakonna keskuse tiitlit ) on küll head sportimise võimalused, samuti saab oma jalad villi tantsida või kurgu kähisema laulda, kuid inimestel, keda huvitab tarbekunst või lihtsalt mingi käsitöö, pole meie linnas küll midagi teha.
Jäin veel mõtlema selle Pisarakese vene keele õpingute üle.
Jõhvis on eestlasi ja venelasi laias laastus pooleks. Peaks ju olema imelihtne läbi igapäevase suhtluse keel suhu saada.
Aga vot ei saa.
Vene lapsed räägivad püüdlikult eesti keelt, kui üksteise mõistmisega tekib raskusi siis lähevad mõlemad pooled üle inglise keelele.
Hetkel tundub küll Missioon Impossible selle šišiševa, šušiševa keele selgeks õppimine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar