Trampisime läbi kahe linna peale kokku kuus poodi, no ei ole selliseid pükse, löö või maha.
Mürtsuga on niiiii raske poes käija. Koju jõudsime alles kell seitse!!
Täna hommikult teatas Mürts, et tema hakkab oma riideid ostma AINULT Tartust või Pärnust, sest meil ilusaid riideid ei müüda.
Eelmisel aastal oli tal helerohelise periood. Kõikidel riietel pidi olema mingi roheline detail.
Sel aastal on sinise periood. Koolis käib ta nagu tri poloski. Sini-must valge. Pinal ja päevik peavad klappima riietumisstiiliga. Need tema värvikiiksud on suht kurnavad ja poes käies tuleb varuda küllaldaselt närvi ja ka aega.
Iga kord, kui Mürts teatab, et ta tahaks nüüd minuga poodi minna hakkab mu vererõhk taevastesse kõrgustesse pürgima ja oma mõtetes palun ma alati kannatust taluda seda, mida muuta ei saa.
Ja ikkagi on ta kõige vahvam ja mõnusam Mürts :)
Ja see ei ole veel kõik. Ta on Miilits. Suure algustähega.
Paar päeva tagasi marssis Mürts elutuppa ja selgitas mulle väga etteheitva häälega, et köögis põleb järelvalveta jäetud küünal. Laps oli šoki saanud, et keegi ei seisagi küünla kõrval ja ei valva seda. Kusjuures küünal oli miilide kaugusel igasugusest süttivast materjalist.
Muidugi on need väga õiged märkused ja me püüame Mürtsu meeleheaks käituda nii nagu tema arvates see ÕIGE käitumine on, kuid see tema podisemine ja rahulolematu ilme on nii armsalt naljakas, et vahel kohe tahaks teda natuke provotseerida.
Enne autosse istumist peetakse mulle loeng selle kohta, et roolis süüa ei tohi. Õige!
Kiirust ületada ei tohi! Õige! Kusjuures pikemat maad sõites jälgitakse aegajalt spidomeetrit ja väiksemagi kiiruse ületamise kohta saan kohe suure punase märkuse.
Ta on vist Liiklusseaduse salaja pähe õppinud.
Kui Mürts veel õega lasteaias käis, pidas politsei mind kinni. Tavaline puhumine. Olin siis oma puhumised ära puhunud, kui poiss tagaistmelt kõva häälega küsib: `` Emme, kas sa oled nüüd pättide nimekirjas?`` Lapseke, veel ei ole ja kui sina mul alati kõrval oled mind kontrollimas, ei hakka ka olema :)
Samuti on ta pähe õppinud mingisuguse Hügieeniseaduse, kui selline üldse olemas on.
Minuga on ta suhteliselt leebe, aga Pisarake peab iga kord vastama küsimusele: ``Kas sa enne ikka käed ära pesid, kui süüa tegema hakkasid?`` Ja nii iga jumala päev!
Taevast hakkab sadama pussnuge , kui söögiks on eelmisel päeval valmistatud toit, sest ÄKKI on kärbsed sinna peale pissinud. Kui pere ikkagi isukalt oma toitu naudib ja keegi ei ole kärbsepissi mürgitust saanud siis soostutakse ka sööma.
Teine teema on ämblikega. Pidin tegema ükskord enne magama minemist Mürtsu toas põhjaliku läbiotsimise, sest talle tundus, et ta nägi ämblikku. Ämblik jäi leidmata,. Esimene reaktsioon oli, et kõik, poiss hakkabki majast välja kolima. Hiljem ta ikkagi natuke leebus ja lõpuks oli nõus isegi oma voodis magama.
Ma tean seda ämblikku küll. Ta on minu isiklik kärbsepüüdja, kes oli oma trepialusest kodust jalutama läinud. Tema õnneks jäi ta leidmata. Muidu oleks ta , Mürtsu tungival nõudmisel , õue kupatatud.
Lõpetuseks.
Üks väike rõõm las olla igas päevas,
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
Üks väike rõõm las olla igas päevas,
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
Üks väike rõõm las olla igas päevas,
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
üks pilk või naer, üks õis või värvilaik.
Üks lauluviis, või killukene päikest taevas,
või sõnahääl, mis muudab kauniks kõik.
/ Urmas Alender /
Minul on see kõik olemas, minu armas Mürts, minu armas Pisar, minu armas Pisarake.
PS! Mul on rangelt keelatud kodus laulda, vähemalt mitte Mürtsu juuresolekul. Kunagi kui ta oskab paremini põhjendada seda keeldu, siis ehk saan ka teada, miks ma laulda ei tohi.
Praegu lihtsalt ei tohi.
Praegu lihtsalt ei tohi.
Lõpetuse lõpetuseks võin kinnitada, et meie maja ei kubise pissivates kärbestest, mõrtsukämblikest ega ka voodite all vohavatest hallitusvorstidest.
Ainult vahel harva ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar