Mida vanem eit ja kaltsudest jumala uus.

Mulle on satsiseelikud alati meeldinud, eriti sellised miksitud nagu Leekpea oma:
Vaarikapunane mustlasseelik julgetele.

Kahjuks olen ma selline ümmargune  ( töötan selle kallal )
ja põikitriipu satsiseelikuid ma välja ei kanna.

Kapis vedeles mul juba ammu Humanast ostetud pikk seelik,
Lõikasin ta ribadeks , kuhu vahele sai pits õmmeldud.
Käiku läksid ka nõukaajal heegeldatud laualinikud ja pitspaelad.

Modelliks valisin meie pere saledaima.
Moosisin teda julgelt üle nädala.
`` Kas ma ikka pean?`` küsis poiss õnnetu häälega.
``Pead pojake, pead :)

Palusin tal ka keerutada, kuid tema näoilmet nähes sain kohe aru,
et seda oli liiga palju palutud :)

Eriti suviti meeldib mulle võimalikult vähe kola kaasas tassida. 

Seetõttu tegin ka ühe nn  kõhukoti, 

kuhu sisse mahub vaid rahakott ja telefon. 

Rohkem polegi vaja.

Aitäh Pisar, sa oled mulle nii kallis!