30 juuni 2017

Maarjakana ja kuidas sajajalge asjad paika pani.

Et elus ikka õnne oleks, vol 2 

Jätkan siis oma õnnetoojate jada. 
Seda väikest aedniku truud abimeest peetakse samuti  õnnetoojaks.
Olen kuulnud, et mõned nimetavad lepatriinut ka lepalinnuks aga,
 et keegi teda maarjakanaks või käolehmaks nimetaks? 
No ma ei tea. 
Kui siis kellegi vana- vana- vanavanem ehk.

Olen nendest hobuseraudadest ahvivaimustuses.
Nad on tõeliselt rasked ja seetõttu seisavad ideaalselt püsti.




 Putukate teema jätkuks. 
Laome maal lastega puid riita.
Pisarake märkab maas vudivat sajajalgset ja küsib, kes too selline on.
Vastan, et üks väga armas sajajalgne.
Mulle ei meeldi putukad, teatab plika resoluutselt.
Kuidas nii, ise veel maatüdruk, imestan mina.
Ma ei ole maatüdruk, olen linnatüdruk selgitab Pisarake nipsakalt.
Tunnen siis huvi, et miks ta ennast linnatüdrukuks peab, mille peale vastatakse:
`` Mulle meeldib raha, mitte sitikad!``
OK. Pean vist kriitilise pilguga oma kasvatusmeetodid üle vaatama :)  :) 

Kommentaare ei ole: