Peeglike, peeglike seina peal ja naiste õelus.

Nädal aega minipuhkust on läbi. 

Käsitööd ei teinud, ainult magasin, sõin  ja joonistasin.  

( Joonistustest teen hiljem eraldi postituse. ) 

Lülitasin ennast välja igasugustest kohustustest ja inimestest ning arvuti taga istusin minimaalselt.
Oli selline väike enesesse vaatamise aeg :)

Mul on kohutavalt hea fantaasia ja kohutavalt madal enesehinnag.
Peale selle on mul kaks parimat sõpra: sarkasim ja eneseiroonia.
Ja kui ma vaatan ennast läbi teiste inimeste pilkude, siis olen ma nii mõnegi jaoks
üks väga imelik inimene.
Seda on märgata nende silmadest ja näoilmest :))
Tänan Sind ( kes iganes sa oled), et andsid mulle eluteele kaasa paraja annuse pohhuismi.
Nii on kergem elada.

Et asi päris käest ära ei läheks on vaja kedagi/midagi, kes asjal silma peal hoiab.
See KEEGI on mul juba olemas: minu perekond.
Nüüd meisterdasin ka selle MISKI.
Minu kolmas silm:

Kuidas see silm kedagi vaatama hakkab,

heakskiitvalt või halvustavalt,
on iga inimese enda teha :)

P.S Tänahommikune vestlus peegliga:
Mina: ``Peeglike, peeglike seinapeal, kes on kauneim kogu maa peal?``
Peegel: ``Astu korraks kõrvale, ma muidu ei näe mitte midagi.``

Ja kui jutt juba inimolemusest käib, siis jäädvustan siia ka ühe väikese katkendi oma,
kindlasti kohe mitte igavast,
igapäevaelust :)

Seisan autoga valgusfoori taga ja ootan rohelist tuld.
Pisarake kamandab mind, et ma varakult juba suunatule sisse paneksin.
Ütlen talle naljaga, et mis sa kamandad mind nagu väike Hitler.
Tagaistmel esitab Mürts küsimuse: `` Mis oleks siis saanud, kui Hitler oleks naine olnud,
roosade vuntsidega?``
Pisar selgitab suurele vennale kohaselt, et mingit vahet poleks olnud.
Ta oleks ikkagi tapnud miljoneid inimesi.
Võib-olla isegi rohkem, sest naised on mõnikord õelamad kui mehed.
Väike radikaalne feminist tõstis minus peab.
`Kas tõesti õelamad?`` küsisin muiates.
Pisar: `Mumm, ma ütlesin, et MÕNIKORD!!!``
Ma muidugi ei öelnud talle, et selles naiste õeluse küsimuses olen ma temaga täiesti nõus.