Leinakase käsitööpaus.

Paus kestab kuni 1. augustini ( ma loodan ) .
Käsitöölisi tegemisi ma sel ajal teile ei näita.
Kui hirmsasti  `` sügelema `` hakkab, siis mõne postituse vast ikka teen :) 

Näiteks nagu see.

Pildikesi ühest südamelähedasest kohast: 

Minu 25. sünnipäeval, kui olin oma esimese rasedusega lõpusirgel, 

kinkis tädi mulle kaks siberi seedri istikut.

Nüüd, 18 aastat hiljem, saan ma maitsta päris enda kasvatatud seedri seemneid.

Wikipedia andmetel kannab seedermänd meie kliimas ainult vähesel määral käbisid, 

kuid tädi majaümbruses kasvanud  neli seedrit andsin küll nii palju saaki, 

et käbisid sai kottide viisi korjatud ja oi kui maitsvad need olid. 

Ja veel milline lõhn!

Sirelihekki pügadest pidin äärepealt ühel punkaribeebil  pea otsast lõikama.

Milline lind teeks oma pesa põõsa ülemiste okste vahele?
Tavaliselt pesitsevad nad ikkagi varjatumates kohtades.
Nendel beebidel polnud isegi korralikku katust pea kohal, paar oksa vaid.

Neil on ikka superlahedad soengud ! 

Varjasin nad ilusti ära ja järgmisel päeval kontrollima minnes tundus ,
et nii punkaribeebid
kui ka nende käparditest vanemad on asjaga rahul.

Aga aias ootas mind uus üllatus.
Külaliste arvu oli raske hinnata,
kuid arvestades seda, et sülem polnud kõige suurem
siis ca paarsada mesilast võis selles puntras olla küll.

Meie tuttaval mesinikul käis karu just tarusid rüüstamas
ja suure tõenäosusega oli tegemist just tema sõjapõgenikega.
Teavitasin teda meie külalistest.

Mesilaskarjus korjas oma varanduse kokku
ja põgenikud transporditi  koju tagasi.

Vot selline mõnus päev oli :)