Minu kullakallil Pisarakesel tekib vähemalt kord kvartalis soov on tuba kaunistada
ja kuna ta on selline tõsiselt mäkerdaja tüüp,
siis värvid sobivad selleks tööks ideaalselt.
Ega see kaunistamise protsess tal lihtsalt ei suju.
Umbes nii, et ma tean mida ma tahan teha, kuid ma ei tea, mida ma tahan. :)
Seekord jäid tal pihku siis
lõuend, värvid, minu aegunud ID kaart, paar puuoksa ja minu poolt välja prinditud tsitaadid.
Minule väga meeldib!
Pisarake on hästi armsa mõttemaailmaga tütarlaps.
Ta on avatud ja õiglane ja tugev.
No mida muud sa saadki olla, kui oled kahe venna kõrval üles kasvanud?
Nali, mis meie majas kunagi ei unune ja mida ikka aeg-ajalt kasutada saab.
Pisarake oli siis 4 aastane.
Tuleb sellise maru tõsise ilmega elutuppa ja hoiab käsi kõverdatult õlgade kõrgusel:
``Emme, katsu kui tugev muhkel ( loe muskel ) mul siin on!``
Vot selline musirullik on minu Pisarake . Tugevate muhklite ja õiglase südamega :)
Maakodu pakkus taas lastele elamusi ja elevust
Minu loomalausuja tõmbas ligi paar vahvat tegelast.
Puude vahelt leidsime sisaliku.
Õigemini leidsime enne tükikesi sisaliku nahast ja alles siis enesekoorija enda.
Nagu näha on tähtis töö veel pooleli.
Õhtu poole käis meil veel üks külaline.
Oma seedermänni käbidest võid nüüd suu puhtaks pühkida, ütles isa selle peale :)
Lõpetuseks näitan ka oma Sinilindu.
Tahtsin teha lindu.
Tegin.
Päris linnu moodi tuli välja ka.
No ja mis edasi.
Küll ma sättis teda sinna ja tänna, no kuhugi ei sobinud.
Lõpuks maandus ta Pisarakese tuppa peeglit kaunistama :)
Sellel tegelasel on aga maalidest, sisalikest, orvatest ja lindudest savi.
Üks korralik iluuni keset päeva ei tee kunagi paha :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar