Ja proovigu keegi midagi kobisega :)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Hoopis sellest, et ma olen fotoalbumite sõltlane.
Aastate jooksul olen oma perest kümneid tuhandeid fotosid teinud ning parimad neist
on talletatud väärikalt albumisse.
Kiletaskutega albumid ei köida mind enam ammu.
Maalt leidsin nõukogude aegse fotoalbumi, kuhu saab vanade, heade
fotonurkade abil oma mälestusi talletada.
Ainuke viga oli, et album oli kohutavat värvi.
Kuna ma olen juba aastaid Hannah Dale ja tema Wrendale brändist
vaimustatud siis võtsin ka seekord aluseks tema töö.
Keskpunktiks sai kolm linnupoega.
Sama palju mul ju neid ongi :)
Kõik tundub vale. Eriti just värvid. Samas, hästi kaugelt vaadates, nii vale vist polegi :)
Mul on välja kujunenud oma käekiri ja kahjuks tekib mul tunne,
et hakkan kuidagi sellesse kinni jääma.
Tahaks välja!!!
Albumi lehed on juba piisavalt ilusad.
Neid ma rikkuma ei hakanud.
Tahaks välja!!!
Albumi lehed on juba piisavalt ilusad.
Neid ma rikkuma ei hakanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar