Mõnikord on nii hea endast targematega juttu ajada.
Seda, millal toimus Madisepäeva lahing ning, kes oli Lembitu,
on minu ajusoppidest võimalik üles leida küll.
Mis aga puudutab maailma ajalugu, eriti aga sõjaajalugu, on minu jaoks tume maa.
Õnneks on mul kodus oma isiklik ajaloo fanaatik, kes lahkelt oma teadmisi ja huvitavaid fakte ajaloost ka minuga jagab.
``No step on snek.``
Tegemist ei ole trükiveaga vaid slängiga.
See ütlus aga sai alguse ühest ajaloolisest Ameerika lipust,
millel oli mürkmao pilt ning sõnum: ``Dont tread on me``
Lippu kasutati 1775 aastal mereväelaste poolt Ameerika revolutsiooni ajal.
Sõnum on lihtne. Ära mine mürkmadu näppima.
Ja siit sai alguse ka minu kausi tegemise lugu.
Poisi riiulitel vedeles paras hunnik vidinaid, mis võiksid ilusti ühes kohas olla.
Tänu Tiinale ( Tema tegemistega tutvu siin. ) sai see kausike ka valmis.
Tiina on tõeliselt hämmastav naine ja käsitöömaailmas pole vast asju, mida ta teha ei oskaks.
Kausi tegin küll mina, kuid glasuurimine jäi Tiina hooleks ,
mis andis minu kausikesele just selle õige väljanägemise.
Aitäh Tiina!
Pikad ja pimedad õhtud panevad ka minu taadi nikerdama.
Üks vana nuga sai endale uue kasetohust pideme.
Kasetoht laotakse pideme varrele üksteise otsa täpselt nii nagu nad puult maha on kooritud.
Relakaga antakse pidemele ilus vorm peale mida jääb üle vaid see ära lakkida.
Minu vana -vanaisa oli, isa sõnade kohaselt, niimoodi endale jalutuskepi teinud.
Jutu järgi oli hästi vastupidav ja kestis aastakümneid.
Minu taat saab jaanuaris kaheksakümmend.
Arvestades seda, millised haigused on teda aastate jooksul tabanud on ta mul supertubli!!
Vaatamata kõigele on selles mehes uskumatu teotahe :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar