Kui panna Vikipedia otsingusse sõna foobia
siis leiad sealt megapika nimekirja erinevatest foobiatest.
Penoplasti foobiat sealt ei leia :) .
Seega jääb minu ülesadeks Teile nimetatud `` foobiat`` tutvustada :)
Ainuüksi mõte sellest, et ma peaksin katsuma penoplasti või teadmine,
et keegi avab pakendi, milles on penoplast ajab mul ihukarvad turri
ning tekitab vastupandamatu soovi lahkuda nii kaugele kui võimalik.
Minu arust pole maailmas kohutavamat heli, kui see, mida tekitab penoplast.
Isegi neid ridu kirjutades tekivad mul külmavärinad.
See hääl, kuidas penoplast kriuksub, kriibib, krigiseb ja krudiseb on lihtsalt jube.
Minu jaoks täiest talumatu.
Aga ma pidin ju kuidagi need jõulukuulid valmis saama.
Õnneks on minu lapsed vapramad kui mina ja aitasid mul ilusti
penoplastist kuulid kilepakendist välja,
sel ajal kui mina teises toas oma turris käekarvu püüdsin siluda :)
Kuulidele paberi kleepimine läks natuke kergemalt, kuid külmavärinad ei jätnud mind ka siis.
Kui raskem osa seljataha jäi
ei jäänudki muud üle kui tunda vaid loomisrõõmu
sättimisest, kaunistamisest, liimimisest ja lakkimisest.
Minu esimesed ja viimased penoplastist jõulukuulid :)
Vahtplastiga on mul tunduvalt paremad suhted.
Nendega saab rahulikult toimetada.
Fotod on tehtud mobiiliga.
Ja kõik on vale, nii värvid kui teravus kui ka kõik muu.
Oh,kuidas ma igatsen sellistel puhkudel on vana, head Canonit
Lõpetuseks näitan taas oma linnukesi.
Klaasi sulatusega on sellised lood, et nn ilus, struktuurne pind jääb ainult töö ühele poolele
ning kui kasutada läbipaistmatut klaasi siis tagumisele poolele jääb lihtsalt selline ilmetu lätakas.
See on ka põhjuseks, mis ma püüan oma aknakaunistustes vältida
suures koguses läbipaistmatut klaasi.
Minu jaoks on oluline, et töö mõlemad pooled oleksid kaunid
ja läbipaistev klaas seda ka enam-vähem võimaldab.
Selle linnu sulestikuga pingutasin ma natuke üle.
Ma ju tean, et less is more, kuid.... nojah. Juhtub vahel :)
Aga marjad on võrratud:)
Iial ei tea, mis seal sulatusahjus klaasiga toimub.
Minu ilusti sätitud marjad vajusid armsalt viltu ja tulemus on päris lahe.
Vahtplastiga on mul tunduvalt paremad suhted.
Nendega saab rahulikult toimetada.
Fotod on tehtud mobiiliga.
Ja kõik on vale, nii värvid kui teravus kui ka kõik muu.
Oh,kuidas ma igatsen sellistel puhkudel on vana, head Canonit
Klaasi sulatusega on sellised lood, et nn ilus, struktuurne pind jääb ainult töö ühele poolele
ning kui kasutada läbipaistmatut klaasi siis tagumisele poolele jääb lihtsalt selline ilmetu lätakas.
See on ka põhjuseks, mis ma püüan oma aknakaunistustes vältida
suures koguses läbipaistmatut klaasi.
Minu jaoks on oluline, et töö mõlemad pooled oleksid kaunid
ja läbipaistev klaas seda ka enam-vähem võimaldab.
Selle linnu sulestikuga pingutasin ma natuke üle.
Ma ju tean, et less is more, kuid.... nojah. Juhtub vahel :)
Aga marjad on võrratud:)
Iial ei tea, mis seal sulatusahjus klaasiga toimub.
Minu ilusti sätitud marjad vajusid armsalt viltu ja tulemus on päris lahe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar