Keegi võiks need jõulud ära varastada.

Minu jaoks piinarikkaim kuu on alanud.  

Üldiselt ma olen tolerantne ja püüan mõistvalt suhtuda kõikidesse inimolenditesse, 

kuid jõuluvana on minu jaoks küll liig, mis liig. 
Ju on siin tegemist selle häirivalt tugeva kommertsliku maiguga,
mis tänapäeval jõuluvanaga kaasas käib.

Tegelikult ükskord käis meil küll  ülilahe  jõuluvana.
Nimelt tol korral, kui ta meil jaanipäeval külas käis :)
Oli selline minu sorti mees:) 

Aga see on juba teine jutt. 

Midagi pole teha, tuleb ka sel aastal need jõulud üle elada. 

Kas me kuuske ehime või mitte, seda ma hetkel veel ei tea. 

Jääb laste otsustada.

Fusingu meistriklass, kus ma oma kätt harjutamas käin, kestab 10.00-19.00-ni. 

Tavaliselt oled pingelisest tööst juba kella viie paiku surmväsinud
ja midagi keerulist enam teha ei suuda.

Siis valmivadki väikesed ja lihtsad vidinad, mis erilist mõttetööd ei vaja. 

Sel korral siis jõuluehted: 

See jõuluehe valmis oktoobris proovitööna. 
Käes hoides tundus ta elava kuuse okstele riputamiseks liiga raske.
Järgnevad kergemad variandid :)

Lõpetuseks üks SIIT LAENATUD luuletus.

Kes pihta pani aknalaualt tuhvli -

vaid krimpsus nailonsokipaar on järgi,

kes ärastas mu shokolaaditahvli

ning põrandasse tikkis varbajälgi?

Teen tubapidi luuret tõrvik näpus,

kuid riidekapis riidlevad vaid nagid...

pean taaskord tõdema, et olen äpu,

kel ladvas tuul ning nahavahel krabid.

Sel aastal olin lahke, aus ning armsalt

ka tragi - kasisin ja toitsin kasse…

neil hiiri püüdes. Kaalu hoidsin varmalt

kõik kiisu liiva matsin kaminasse!

Las lämmatab, mis tollest! Silt on rinnas...

( mind tuntakse kui veidi imelikku )

sest ühe varba otsas on mul kinnas

ja ma ei usu ühtki päkapikku!

/25.12.2008/