Muna kana õpetamas ning jutud iseendaga.

Küünalde kaunistamine on midagi sellist, mis mulle kunagi huvi pakkunud ei ole.
Üks ja teine on ikka küsinud, et kas oskad?
Ei oska ja pole ka uurinud, kuidas see värk käib.

Aga kui sinu laps tuleb koolist kaunilt ehitud küünal kotis,
 siis võttis näpud ikka natuke kihelema küll.
Vaata ainult, et sa lusikat tahmaseks ei põleta, manitses Mürts mind pidevalt.
Püüan pojake, püüan :)

Jõulude, lillede ja liblikate teema välistasin.
Tegin hoopis mõned loomaküünlaid.

Küünlad valmis kiitsin ennast taevani, et kui tubli ja andekas ma ikka olen.
Mispeale minu Pisarake küsis teisest toast,  et kellega ma seal räägin?
Ikka iseendaga, selle kõige tublima ja targemaga :)
Täpsustan siin igaks juhuks, et tegemist on puhta eneseirooniaga.

Aga iseendaga rääkijaid on meie peres teisigi :)

Toimetan mina rahumeelselt köögis, kui uksest marsib siis Mürts.

Kuna meie köök on L tähe kujuline, siis  mind ta ei märganud. 

Poiss seisab keset kööki ja oleks nagu ära eksinud. 

`` Miks ma siia tulin?
Issand, kas mul on tõesti nii lühike mälu?

Vahepeal ma üllatan iseennastki!``
 pobiseb ta nina alla ning lahkub köögist.

Ju siis läks oma lühikest mälu taga otsima :) 

Täitsa minu laps kohe :)

Näitan ka ära mõned jõulukuu tööd , millised on endale juba uued omanikud leidnud.
Tagasiside on olnud ainult positiivne :)

Ärge unustage ka kingiloosist osa võtta!
Toimub  SIIN !