07 jaanuar 2019

Roosiline elu.

Kes ei ihkaks?
No ma ei tea,  igavaks läheks ju.
Päris roosamannas elada ka ei tahaks.
Samas ei sooviks ka mingeid pidevaid jamasid.
Oh, raske on see elu eluke :) 

Eks igaühele ole antud kanda tema koorem, kel raskem, kel kergem.
Kes ja miks selle koorma just sellele inimesele peale on pannud, ei tea vast keegi.
Inimsaatused on nii erinevad, nagu ka inimesed.
Punnita palju tahad, seda, mida saatus sinu ellu toob, muuta ei ole võimalik.
Muuta on võimalik vaid suhtumist eluraskustesse.

Aga tagasi rooside juurde:)
Minu roosidel pole küll nähtavaid okkad, kuid uskuge, need on tal olemas,
nagu ka igas inimeses.
Eks meis kõigis ole nii okkaid, kui ka roosamannat.

Vahel ei tee ju paha okkalt, ( saatuselt) , torgata saamine,
see paneb väärtused paika ja ....
Ah, mis ma siin jahun, presenteerin teile parem oma " okasteta" roosmannavahuseid roose.
Pannoo mõõdud on 38 x 41 cm.

Täpselt nii vildakas nagu ma isegi.
Vahepeal mõtlesin, et olen leidnud endale uue kaubamärgi.
MO vildakas, või midagi sellist:) :) :)

Aga siin ta on.
Mulle endale tegelikult väga meeldib, õrnroosad roosid, ilusat värvid, südamega tehtud.








The Tuberkuloited laulis kord: 

Ilma okasteta roose pole kandnud ükski pind
ilma okasteta roos on just kui tiibadeta lind
ilma okasteta liiga kergelt murtud oleks roos
ikka armastus ja okkad ühes koos!

Kommentaare ei ole: