Kumb oli enne, kas muna või kana?

Pole siin ammu juttu teinud oma Tartu Rahvaülikooli õpingutest. 

Vahepeal olid pühad, kuid nüüd olen taas ree peal. 

Eile valasime usinasti kipsi, täitsa asjalikud oskused said omandatud.

Ja no see seltskond muidugi, kuhu ma sattunud olen.  

No, ma ei või kohe :) 

Lahedad, vahetud, rõõmsameelsed inimesed, iga üks oma tegu ja nägu.

Isegi mina, kui tõupuhas introvert ja pigem üksi nokitseja, 

tunnen end nende inimeste keskel ülihästi.

Aga see selleks, lahendada on vaja hoopis igipõline muna küsimus.

Kanad kanadeks, aga minu kannu puhul oli enne küll muna 

ja midagi nii lahedat ning palju erinevaid võimalusi pakkuvat muna 

pole mina veel teinud. 

Siiani, kohe kindlalt, üks lemmikutest. 

Alustame lõpust. 

Munast välja "koorunud" teekann.

Kui ma nüüd ei eksi, siis glasuuriks oli roheline kristall.

  Päris ideaalne ei ole. 

Kui sellisel  viisil kaanega esemeid teha on eesmärgiks, et kaas sobituks kannule, 

mitte ei peaks otsima seda õiget asendit.

Selle eelduseks on ideaalne ümar vorm.

Kuna minu muna tuli natuke ovaalne, siis kaant peale pannes tuleb leida õige asend.

Teiseks veaks on ühes kohas liiga paks glasuurikiht,
mis segab kaane korralikku sobituvust.  

Viimane viga peaks olema parandatav. 

Üks asi läks hästi kah :) 

Eks kannud olegi mõeldud selleks, et neist vedelikku välja valada saaks.

Seetõttu tuleb arvestada kannu tila tehes vee murdumise kohaga.

Täitsa valatav kann tuli.

Ja alguses oligi muna.

Ja otse loomulikult hakkasin ma kodus ka muna tegema.

Ja otse loomulikult ma avastasin poole tegemise pealt, 

et ma ei saagi oma muna teha, 

sest sellise muna tegemine ilma kavaletita on minu arvates lihtsalt võimatu!!

Aga pole hullu midagi, kavalett on minu poole teel 

ja küll neid munasid siis hakkab tulema :)