siis paratamatult on blogis pikk vaikus.
Kaks korda nädalas õpinguid Tartu Rahvaülikoolis on minu mõnusa nokitsemisrutiini sassi löönud.
Klaasitöid näitan vast alles kuu lõpus.
Keraamika veel mõnuleb rahvaülikooli ahjudes.
Peale selle õpin veel toote disaini ja turundust
ja tegemisel on ( üle 20 aasta taas ) üks kodune töö.
Ma pole vist kunagi nautinud niimoodi ühe koduse töö tegemist :) :)
Peale selle on talv, imeilus ja karm.
Eal ei tea, mis maakodus ees ootab, kas üldse pääsengi majani.
Lume rookimist olen hakanud juba nautima.
Esmased lihasvalud on minevik.
Maja taguseid põlde katab paks lumekiht.
Vaikelu, mille varjus toimub nii mõndagi, kui osata märgata.
Kõhutäie otsingutel:
Mustade põlvikutega iludus.
mul aega areneda veel maa ja ilm.
Peale selle on mul maailma parim inspiraator:
REMO SAVISAAR ja tema imelised fotod.
2 kommentaari:
Ma ootan põnevusega, mis äri Sa oma õpingute lõpuks püsti paned, seniks edu oma eesmärkide elluviimisel. Looduspildid on ägedad, pole kunagi rebast ega kitsi nii lähedalt näinud.
Aitäh Eve! Unistada tuleb ju suurelt :) :) Meil maal selline vaikne kohake, paarsada meetrit eemal metsatukas elavad kitsed, rebased tulevad liikvele jooksuajal, mis neil just algamas. Aed on jäneste jälgi täis, kes sel talvel hoogsalt õunapuid rüüstavad. Nad on aga kahjuks nii väledad ja ettevaatlikud, et pildile saada pea võimatu. Ja on ka salakütte, mis meele mõrudaks teeb.
Postita kommentaar