Juba viimase kuu jooksul on meie lemmikul kombeks
kella viie paiku hommikul õue küsida.
Tore!!
Kui on vajadus minna, siis normaane koer ju annaks sellest mingil häälekal moel märku, eks?
Meil on asjalood natuke teised, nimelt tuleb ta voodi juurde
ja hakkab sind lihtsalt jõllitama.
Seisab ja jõllitab, mitte piiksugi ei tee.
Vahel mõtlen, et kaua ta seal jaksaks seista ja jõllitada, enne kui häält teeb.
Lõpuks on ikka nii, et ma ei viitsi enam magamist teeselda
ja poen oma soojast pesast välja.
Ja siis on uni läinud
ja siis seisavad koridori laual need mitteseisvad hobuserauad
ja siis tekib mõte.
Keraamikasse sõiduni on veel kolm ja pool tundi aega.
Ühe jõudsin valmis lõigata, järgmisel päeval töö jätkus.
Hobuseraud majanumbriga.
Täna tuli taevas alla midagi lume ja vihma segust, seega ka fotodel väikesed kummituslaigud.
Täitsa armsakesed, kuid kahte numbrit hobuseraua sisse,
kohe mitte kuidagi, ei mahuta :(
Aga nüüd saladuse juurde.
Oma kõrge vanuse juures ei suuda ma enam tänapäeva eluga kaasas käia,
hakkan vaikselt tohletama,
jalg juba tönts
ja parem käsi, suurest arvutihiire kasutamisest, nn lüpsjate haiguse kätte suremas.
Aga blogida tahaks, kohe hirmsast!
Oh, seda edevust.
Mis, mul vaesel hingel muud üle jäi, kui võtta enda palgale ghostwriter.
Kogu see mula, mida te sellest blogist olete lugenud, on TEMA süü!
Ilusat kolmapäeva kõigile!
4 kommentaari:
Väga äge idee! Hobseraud pidi ju õnne tooma ja mis võiks veel parem oma maja seinal olla, kui õnnetoov märk koos majanumbriga. Mul on kolmekohaline majanumber.... Kahjuks
Väga lahe idee jällegi, kahekohalise majanumbri jaoks on kahte hobuserauda kõrvuti vaja ma arvan, aga kirjanik on sul küll väga asjalik!
Suur tänu Ennike! No siis tuleb kolm hobuserauda kõrvuti ja kolmekordne kogus õnne majja :)
Tänan! Peaks jah proovima, kuidas visuaalne pilt jääb, kui kaks rauda kõrvuti. Kirjanikul vahel isegi sulg jookseb :)
Postita kommentaar