Päikeseratas, päikeseratas, paistab halvale, heale.

Päikeseratas, päikeseratas, vaatab me kõigi peale. 

Kas liiga palju päikest on võimalik ?

Mina isiklikult suhtun kollasesse värvi väga ettevaatlikult, pigem vähem, kui rohkem.

Samas need kollased klaasid olid nii ilusad, 

et tekkis mõte see päikeseratas ikkagi valmis teha. 

 Sillerdab nii, et vähe pole :) 

Pildi peale jäid ka mõned hetked.

Kõige tüütumad, väikesed detailid, tuleb esimesena valmis teha.

Edasi on juba lust ja lillepidu:) 

See helesinine unenäopüüdja on tehtud tellimustööna ja sõidab juba Tartu poole.  

Võrreldes eelmise unenäopüüdjaga on toonid mahedad ja leebed.

Nagu kevadist taevast katsuks :) 

Nüüd tuleb hakata neljandat tegema, sest noh, maailm on täis ootamatusi. 

Ilusat pikka nädalavahetust ja palju päikest kõigile!