Idapiir

Et oma esimese tööpäeva šokki natukenegi leevendada, võtsin oma Pisara kaasa
/ jalutuskäiks väikese pisaraga :)  / ja sõitsime Narva.

Narva linnus 

 

Esimesel pildil on näha linnusevalvajate käima.

No aru ma ei saa, kuidas sa seal kõrgel tornil, keset  külma talve, kükitad ja oma asja ajad. Vaesekesed.  

                                                               Jaanilinna kindlus

 

Piiril on väike järjekord.

 

Teid tervitab Jaanilinn

Russia, Beregovaja ohrana.  

Pisar: `` Ma loodan, et sind spionaaži eest kinni ei peeta. Ma tõesti ei tahaks 50 kilomeetrit jala koju kõndida.`` 

Mina: `` Kui ma hüüan jooksele, siis lidu elu eest!`` 

Pisar: `` Hulluks oled läinud või? Tead, pane igaks juhul see fotokas ära, eks emme.`` 

Euroopa alleel on selliste vahvate lampidega, pimedatel öödel salapäraselt kumamas kõik Euroopa liidu riigid. Ära on märgitud ka liitumise aasta.

                                                               Rootsi terassi lõvid.
Autorid on meie kandis legendaarne Seaküla Simson ( Loe Aivarist siit ),
Paul Mänd  ( Loe siit )  ja Andres Mänd , kellest ei tea ma muud, kui ta pidi ka sellel alal mingi kõva käsi olema.

                                           Ja niiviisi piilutakse piiril, mida naabrid teevad.


Mõnus ja rahulik jalutuskäik. Ehk kunagi teen seal veel ühe tiiru aga siis kindlasti hilisõhtul,  kui allee ja linnus on valgustatud.

 

Tegime Pisaraga väikese puhkepausi. Istusin ja jälgisin ilma ja inimesi.  Inimesed möödusid meist. Oli nii vanu, väga vanu, keskvanu :) kui ka noori. 

Ja enamus neid vanadest, väga vanadest, keskvanadest  ja ka noortest jalutasid hoides teineteisel käest kinni!! 

Jäin mõtlema, et millal ma sellist vaatepilti viimati näin? 

Miks me hoiame teineteisel nii vähe käest kinni?