/ jalutuskäiks väikese pisaraga :) / ja sõitsime Narva.
Narva linnus
Esimesel pildil on näha linnusevalvajate käima.
No aru ma ei saa, kuidas sa seal kõrgel tornil, keset külma talve, kükitad ja oma asja ajad. Vaesekesed.
Jaanilinna kindlus
Piiril on väike järjekord.
Teid tervitab Jaanilinn
Russia, Beregovaja ohrana.
Pisar: `` Ma loodan, et sind spionaaži eest kinni ei peeta. Ma tõesti ei tahaks 50 kilomeetrit jala koju kõndida.``
Mina: `` Kui ma hüüan jooksele, siis lidu elu eest!``
Pisar: `` Hulluks oled läinud või? Tead, pane igaks juhul see fotokas ära, eks emme.``
Rootsi terassi lõvid.
Autorid on meie kandis legendaarne Seaküla Simson ( Loe Aivarist siit ),
Paul Mänd ( Loe siit ) ja Andres Mänd , kellest ei tea ma muud, kui ta pidi ka sellel alal mingi kõva käsi olema.
Mõnus ja rahulik jalutuskäik. Ehk kunagi teen seal veel ühe tiiru aga siis kindlasti hilisõhtul, kui allee ja linnus on valgustatud.
Tegime Pisaraga väikese puhkepausi. Istusin ja jälgisin ilma ja inimesi. Inimesed möödusid meist. Oli nii vanu, väga vanu, keskvanu :) kui ka noori.
Ja enamus neid vanadest, väga vanadest, keskvanadest ja ka noortest jalutasid hoides teineteisel käest kinni!!
Jäin mõtlema, et millal ma sellist vaatepilti viimati näin?
Miks me hoiame teineteisel nii vähe käest kinni?
