Valge liilia.

Hakkasin netiavarustest otsime infot liiliate kohta ja midagi huvitavat ma ei leidnudki.

Liilia sümboliseerib südame puhtust.

Liiliaid esineb väga erinevates värvivariatsioonides,

kuid ometi seostub inimesele liilia ikka valgega, mis vihjab süütusele ja malbusele.

Igav eksju?

Aga siis meenus mulle minu lapsepõlve üks lemmikfilmidest `` Kolm Musketäri``

Just see vene oma.

Minu arvates ainus ja õige `` Kolm Musketäri``

Поpа, пора порадуемся на своем веку

Красавице и кубку, счастливому клинку

Пока, пока, покачивая перьями на шляпах

Судьбе не раз шепнем - мерси боку

Опять скрипит потертое седло

И ветер холодит былую рану

Куда вас, сударь, к черту, занесло

Неужто вам покой не по карману

Нужны Парижу деньги , се ля ви

А рыцари ему нужны тем паче

Но что такое рыцарь без любви

И что такое рыцарь без удачи

Ja vot selles filmis oli liilial hoopis põnevam tähendus.

Nimelt oli Mileedi  (tuntud ka kui krahvinna de La Fere , leedi Winter  ja Scheffieldi paruness )

õlale põletatud häbimärk: liilia õis.

Ja oi kui hullult kummitab.
Teen süüa: Поpа, пора порадуемся.
Olen roolis: Поpа, пора порадуемся.
Teen sisseoste:  Поpа, пора порадуемся.
jne, jne. 

Õnnelik ema :)

Kurjustasin lastega natuke, et nad toa on sassi ajanud ja keegi ära koristada ei viitsi.

Pisar marsib selle peale tusaselt minust mööda ja poetab moka otsast:

``Sa peaksid üldse õnnelik olema!``

``Mille pärast? ``  küsin mina.

`` Et ma üldse sündisin!`` vastati pahuralt.

 

Ja niiviisi püütakse mind vahel ära osta või oma pättusi leevendada:
Šokolaadihunnik anti mulle muidugi sellepärast, et lastele see ei maitsenud.
Nii ennastohverdavad :)

Ja jätkuvalt ei saa ma üle Määramäe vaimustusest.

Eva Raudkivi keraamika on ikka super.

VEENDU ISE !

Hullult õnnelik

Ma tahaksin olla Jenny Lawsoni ( http://thebloggess.com ) ajus, kasvõi paar tundi. Kardan, et rohkem ma vastu ei peaks.
See kõik on niiii pöörane!

Maile: Oot... Miks kiisudel kindaid vaja peaks olema?
Mina: EI! Kiisudest tehtud kindaid. Tead küll. Kodututele.
Maile: Ma juba kahetsen selle küsimist, aga... mida perset sa ajad?
Mina: Paar aastat tagasi tuli mul idee töödelda kasutatud rinnapumbad surnud kassipoegade pahupidi imemiseks, sest siis ... TA-DAA! ...karusnahavoodriga kindad kodututele inimestele!

Raamatu lõpus tõdesin, et mul on veel väga, väga palju arenguruumi :) 

Vabana

Läksin juukseid kammima, kamm see kukkus merre.
Merest tõusis kullast mees, ütles: „Ole terve!“.
Tahtis suisa anda suud, kaela kullast raha.
Küsis: kaasaks kindlasti tulla talle tahan.
Lubas ainult kätel mind kogu elu kanda.
Vikerkaare otsa alt varanduse anda.
Mina talle vastasin: „Enne hüppan vette,
kui et kulla kütkeisse annan ennast kätte.“

Üles, alla, juuksed valla,
taevaservalt kiigun alla,
vabana kui sinikirju lind.
Siia, sinna, lendu minna,
arm ja rõõm kui täidab rinna,
maailmas vaid ilu hoiab mind.

Mis ma kulla kutsele oskan ikka kosta.
Pole ilmas varandust, mille eest mind osta.
Kuld on külm ja hingetu, pole mõistust meelel,
kõval kullast asemel pole laule keelel.

Puna palgeilt kolletab, surmub silmist sära,
vikerkaare väravalt võtme võtab ära.
Sestap talle vastasin: „Enne hüppan vette,
kui et kulla kütkeisse annan ennast kätte.

Ansambel Vägilased / Anzori KBaralaja

Kuula siin 

Karukella varjus

Üle vainude valendab aur
Vahulillede udune voodi
Igaühel on südamelaul
Igaühel on see isemoodi

Lähen karjateed, karukell käes
Kutsun hiliseid laule ma koju
Ja nad tulevad männiku mäelt
Kõige viimane udus veel ujub

Minu laule vist teavad siin kõik
Õhus ripuvad kellukakannud
Kuna kõik nad siit karjamaalt sõid
Nüüd üks vallatu plehku on pannud

Üle vainude valendab aur
Mul on närbunud karukell süles
Igaühel on siin oma laul
Ja ma oma ei leiagi üles

Youtube